Pühajärv

Kõrg-Eesti

Eestit saab nii looduslikult kui kultuuriliselt jagada mitut moodi. Eraldi saab vaadata saari või siis näiteks Kirde-Eestit, millele on märgatava jälje jätnud tööstuslik tegevus. Võib kõnelda eraldi ka linnadest ja maaelust, või siis näiteks Tallinnast ja selle ümbrusest. Inimelu teevadki kaasajal järjest rohkem linnad ning nende ümber kujunevad valgalad kui uued asustussaared. Levinumaid jaotusi, mis ka veel loodusvorme ja sellele juba ammu asunud inimest silmas peab, on Eesti jagamine Kõrg- ja Madal-Eestiks. Selle vahetegemise algus ulatub tagasi juba jääaja järgsesse aega, mil see maa sündima hakkas.

Kõrg-Eestiks loetakse seda osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vete alla ei jäänud, vaid oli kohe olemas. Nagu nimigi ütleb, on see kõrgem osa Eestist – küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna-Eestis. Ilmselt olid need alad siis ka varem asustatud kiviaegsete küttidega. Või vähemalt puutus sinna esimese inimese jalg enne kui Madal-Eestisse. Või kes seda ikka enam nii täpselt teab või mäletab. Igal juhul ei lähe Kõrg-Eesti maastik Madal-Eesti omaga segi ja see on juba paras vahe nii väikse maa kohta, nagu Eesti seda on.

Üht osa Kõrg-Eestist nimetatakse Lahkme-Eesti vööndiks, mis haarab ennekõike Kesk- ja Ida-Eestit. Sinna jäävad mitmed omaette maastikurajoonid. Neist Pandivere kõrgustik on üsna põhja pool. Selle kõrgeim tipp Emumägi ulatub 166 meetrit üle merepinna. Pandivere kõrgustikust lääne poole hoidvad Kõrvemaa ja Kõnnumaa on ehk viimased kõrgemad alad enne rannikuäärseid tasandikke. Pandiverest lõunasse jääb Kesk-Eesti tasandik, mida lõunapoolsetest Kõrg-Eesti aladest eraldab Võrtsjärve põhjaosas olev madalik ning Suur-Emajõgi. Pandivere kõrgustiku põhjapiirile jääb Rakvere linn. Kesk-Eesti tasandiku ja Vooremaa piirile jääb Jõgeva.

Ida-Eestis asuv Vooremaa on kõrgem ala vastu Peipsi-äärset madalikku. Vooremaa kulgeb Alutaguse metsadest peaaegu Tartuni lõunas. Sellele piirkonnale on iseloomulikud mandrijää liikumisega maasse veetud pikad seljandikud – voored – ning nende vahele jäävad orud või järved. Kunagi usuti, et need vaod kündis Kalevipoeg. Pikimad voored võivad olla üle 10 kilomeetri pikad. Vooremaa voortest väiksemad on Kesk-Eestis asuva Türi voorestiku omad. Neis paigus asub end Eestimaa südameks pidav Paide. Kõik vaadeldud piirkonnad on asustatud päris ühtlase tihedusega ning neis on pidevalt tegeldud põllumajandusega.

Eelpool kõneldud Lahkme-Eestist lõunasse hoiab Sakala kõrgustik ning Peipsi ja Võrtsjärve vaheline Kagu-Eesti lavamaa. Sakala kõrgustik on lainjas, pigem tasandikuline piirkond, mida ilmestavad jääaegsed ürgorud. Kõrgustiku kõrgeimad tipud on Mulgimaal, ulatudes maksimaalselt 146 meetrini merepinnast. Kõrgustik jõuab otsaga Lättigi. Sakala kõrgustiku keskosas asub Viljandi ning lõuna pool ajaloolise Mulgimaa keskused – Karksi, Abja, Kärstna ja Helme.

Kagu-Eesti lavamaal paiknevad Tartu, Kallaste, Elva ja Põlva. See on tasane ja ka parajalt soine ala, mida ilmestab seda läbiv Emajõe ürgorg. Just Tartu kant ongi muude Emajõe oru soisemate kohtade kõrval kõrgemaid. Seetõttu sai siin hõlpsamini Emajõge ületada ning nii tekkis siia ka asustus ja linn. Teised Lõuna-Eesti suuremad linnad Valga ja Võru asuvad tõelisi Eesti „mägismaid“ eraldavates nõgudes: Valga Valga nõos, millest kulgeb Võrtsjärve poole Väike-Emajõe orund, ning Võru Hargla nõost algavas Võru orundis, mida kaunilt ilmestavad Tamula ja Vagula järved.

Kagu-Eestis on kolm kõrgustikku: Otepää, Haanja ja Karula kõrgustik. Otepää kõrgustik on kõige põhjapoolsem, mis algab mõnikümmend kilomeetrit Tartust lõuna pool ning ulatub Valga nõo ja Võru orundini. Kõrgustik on üpris reljeefne ning see on moodustunud ennekõike mandrijää sulamise tulemusel. Kõrgeimad tipud jäävad kõrgustiku lääneossa, neist kõige kõrgem on Kuutsemägi, mis ulatub 217 meetrit üle merepinna. Kõrgustikul asuv Otepää on samuti juba muinasaegne asustuskeskus. Tänaseks on ta kujunenud Eesti talvepealinnaks, siinses spordibaasis toimuvad ka maailmameistrivõistluste etapid suusatamises. Piirkonna üks vaatamisväärsusi on Pühajärv – uskumuste ja rahvajuttudega seotud kaunis veekogu Otepää all.

Kolmest kõrgustikust väikseim ja madalaim on Karula kõrgustik, mis jääb Otepää omast lõunapoole, vastu Läti piiri. Selle kõrgeim punkt on Tornimägi – 137 meetrit. Eesti ja kõigi Baltimaade kõrgeimad tipud asuvad aga Haanja kõrgustikul. See asub päris Eesti kaguosas, ulatudes otsiti nii Lätti kui ka Venemaale. Tegemist on eri kohtades päris eriilmelise piirkonnaga. Lisaks kuplilistele tippudele leidub siin ka järvi, orge ja ürgorge. Läti piiri äärsel Paganamaal on sügavaid metsaseid nõgusid. Kõrgeimad „mäed“ ulatuvad merepinnast üle 300 meetri. Need on Suur-Munamägi (318 meetrit) ja Vällamägi (304 meetrit). Viimane on ka Eesti suurima suhtelise kõrgusega looduslik pinnavorm, mille tipp ulatub selle jalamil oleva Perajärve veepinnalt 88 meetri kõrgusele. Suur-Munamäe tippu ehitatud vaatetorn tõstab meid veelgi – 346,7 meetri kõrgusele. Sellelt avaneb ringiratast vaade umbes 50 kilomeetri kaugusele.

Kõrg-Eesti asustusest kõneldes tuleb rõhutada selle hajusat iseloomu, seda eriti künklikumatel kõrgustikualadel Lõuna-Eestis. Maad on siin ikka olnud viljakad ja põllumajanduseks sobivad. Nii on siinne maarahvas aastasadu elanud pigem omaette eraldi kui karjati koos, sellega on kohanema pidanud ka erinevad okupatsioonivõimud – nii sakslaste mõisakord kui ka nõukogude kolhoosid-sovhoosid. Talude päriseksostmise ajal 19. sajandi lõpul ja 20. alguses suurenes see hajusus ehk veelgi. Samas on Kõrg-Eestile omane suhteliselt tihe teedevõrk, mis erinevaid metsade- ja mägedetaguseid kante ühendanud on. Tänapäeval, kui linnastumine oma tööd teeb, tuleb Kõrg-Eesti keskmiseks asustustiheduseks ehk 18 inimest ruutkilomeetrile.

Kõrg-Eesti loodus ja selle iseloomulikud vormid on alles ja äratuntavad. Muidugi on inimkäsi siin sajandite jooksul ka oma tööd teinud. Mitmedki kaunid künkad on kruusaks või liivaks kaevatud, järvi ja jõgesid on üles paisutatud, tammistatud, vahepeal ka reostatud. Kuid järel on veel silmatorkavalt palju ilusaid metsi, veekogusid, taevasse tõusvaid künkanõlvu ja jõgede kõrgeid ja laugemaid kaldaid, mida hoida osatakse. Nagu muugi Eesti, on ka Kõrg-Eesti meeldivalt metsik kant, kus inimesel on võimalus mõelda oma päritolule ja kohale olemasolevas maailmas.

Madal-Eesti »

« eelmine järgmine »