Tamme-Lauri

 

Tamme-Lauri

Eesti jämedaim ja võimsaim puu asub Võrumaal, Urvaste kihelkonnas. See on Tamme-Lauri tamm või rahvakeeli lihtsalt Tamme Lauri, inimestatud puu, kel vanust võib-olla 800 aasta ringis ning ümbermõõtu 130 cm kõrgusel 8 meetrit. Iseäralik puu pole vanusele vaatamata surnud, vaid jätkab haljendamist ja ehk kasvamistki.

Loe edasi...

Kõrg-Eesti

Kõrg-Eestiks loetakse seda osa Eestimaast, mis mandrijää sulamisel jääaja lõppedes vete alla ei jäänud, vaid oli kohe olemas. Nagu nimigi ütleb, on see kõrgem osa Eestist – küngaste ja voorte ning nendevaheliste orgude ja järvedega liigendatud piirkonnad Kesk-, Ida-, Kagu- ja Lõuna-Eestis.

Loe edasi...

Lõuna-Eesti kultuuriareaalina

Lõunaeestlaste näol on tegemist kunagise omaette hõimuga, kes juba aastatuhandete eest asustasid oma nüüdset asuala, samuti suurt osa tänasest Kirde-Lätist. Suure rahvaste rännu ajal nihkuti paratamatult rohkem põhja poole, kuhu on ka jäädud. Muinasajast teadaolev rikas Ugandi maakond oli lõunaeestlaste piirkond, mille tähtsamad asustuspunktid olid Otepää ja Tarbatu (nüüdne Tartu).

Loe edasi...

Lõunaeesti kultuur ja nüüdne võru-seto liikumine

Võrokesed ja setod on 19. ja 20. sajandi muutuste kiuste suutnud oma kultuurilist ja keelelist identiteeti alal hoida ning seda ka kaasajas kohandada. Lihtne pole see olnud. Võrokesed andsid modernse eestluse loomisse üksjagu palju oma potentsiaalist. Üks rahvusliku liikumise suurkujusid Jakob Hurt pooldas oma lõunaeesti päritolule vaatamata üldist põhjaeesti ühiskeelele üleminekut. Sarnaste vaadete jagajaid oli edumeelsete lõunaeestlaste seas teisigi.

Loe edasi...

Traditsiooniline eesti muusikakultuur ja rahvapillid

Eesti rahvamuusika ajalugu ulatub teadaolevalt kahe-kolme aastatuhande taha. Kindlasti oli siis muusikal muidki funktsioone. Laulmine võis inimesi aidata meelt muuta, et siis niimoodi uusi teadmisi hankida, musitseerimisel oli oma koht ka rituaalides ja mitmesuguses kombestikus. Regilauludes tänaseni allesolevad mütoloogilised teemad tunnistavad, et laulutekstid võisidki alguses olla otsekui hilisemad pühakirjad kirjalikes kultuurides.

Loe edasi...