Lokulaud Tammealuse hiies

Tammealuse hiis

Tammealuse hiis asub Lääne-Virumaal Samma külas. Seetõttu nimetatakse teda vahel ka Samma hiieks. Rahvasuus tuntum nimi on aga Tammealuse. Tammealuse on umbes kahe hektari suurune enam-vähem neljakandiline maatükk, mille piirideks idas on Pada jõgi, lõunas vana kiviaed, läänes jupike kiviaeda ja väike metsatee ning põhjas metsasiht. Rahvajutt räägib Tammealusest 20. sajandi algul:

Sammas kasvas heinamaal suur tamm, mille ümbert said kolm meest kätest kinni hoides kinni võtta. Seal tamme juures oli enne olnud eestlaste hiiepaik, kuid ohvrikivi seal ei olnud. Ohvrikivi asemel oli suur tamm, millele vanad eestlased ohverdasid. Tammele olnud aed ümber tehtud, et püha puud ei rüüstataks. Arvati, et tammes elab jumal. Praegu on ainult suur känd, millel võib üks paar tantsida. Selle suure puu järgi hüütigi kohta Tammealuse.

Põhja-Eestile omane hiiepaik on metsasalu mäenõlval, kus asuvad veel mitmed tähenduslikud loodusobjektid – eraldi püha puu, ohvrikivi, püha allikas. Tammealusel on need kõik olemas, seega võib seda hiit pidada tüüpiliseks Põhja-Eesti hiiekompleksi näiteks. Kunagise vana hiietamme asemel kasvab selle järglane. Lisaks on hiies ka kiik ja lõkkease. Allikaid on koguni kaks – Silmaallikas ja Roostallikas. Allikate juurest on leitud vana koobassauna ase.

Tammealuse on inimesi ligi tõmmanud kogu aeg, kuid viimase kahe aastakümne jooksul on teda kogu aeg taastatud. Istutatud on mitukümmend uut tamme ja tehtud muudki vajalikku. Tammealuse hiis on piiritletum kui muud hiiekohad. Viimase 20 aasta sees järk-järgult ehitatud kiviaed tähistab hiie piiri ning annab võõrale tulijale märku, et tegemist on tavapärasest erineva paigaga. Hiiel on ka väravad, mille kohale on riputatud lokulauad. Nagu ka külla minnes, on tulijal viisakas enne sisse astumist koputada.

Enamik hiiepaiku Eestis ei ole ülearu aktiivses kasutuses. Inimesed küll käivad pühapaikades, aga pigem üksinda, pere või sõpradega. Vanasti oli tavaline, et terve küla kogunes hiiepeole. Tänapäeval toimub hiiepidusid harva ja neist võtavad osa mitte enam ühe küla liikmed, vaid ühe kandi maausulised ja pärimuskultuurihuvilised inimesed. Tammealuse on selles mõttes eriline. Siin tähistatakse igal aastal suvisteid. Suvisted on liikuvad pühad – sõltuvalt kuukalendrist on suvisted mais või juunis. Suvisted on Põhja-Eestis muna- ja kiigepühad. Tammealuse hiiest hoolivatel inimestel on kombeks koguneda igal aastal suvistelaupäeval hiide, et koos tähistada kevade saabumist, kiikuda, keeta mune ja mängida munaveeretusmängu, ajada juttu, laulda regilaule ja tunda end hästi.

Kuna Tammealuse hiis on tänapäeval aktiivses kasutuses, on ka tema väljanägemine pisut erinev, võrreldes teiste taoliste hiiemetsadega. Tavaline hiiemets tänases Eestis on pealtnäha sarnane ükskõik missuguse metsaga. Hiiemetsa eristab tavalisest metsast rahvapärimus, mis kõneleb mingi loodusliku paiga kohta, et see on püha; et seal on käidud ohverdamas või palvetamas. Hiiepaika võib ära tunda ka nii, et selle kohta öeldakse: sealt ei tohi puid raiuda, puude raiujale võib juhtuda õnnetus.

järgmine »