Taevaskoja

 

Taevaskoja

Taevaskoda asub Ahja jõe ürgorus tänasel Põlvamaal. See on looduslikult kaunis koht, kus paljastuvad kõrged liivakivikaljud, mida ürgveed kunagi selliseks uhtunud on. Sellest on paik ka oma nime saanud – kõrgeid liivaseinu on taevaskodadeks kutsuma hakatud ning nendega on seotud üksjagu rahvajutte ja uskumusi. Nagu iga võimsa looduspaiga juures, ei puudu siingi kunagine ohverdamis- ja ravikoht. Kunagi on siin rahvajuttude järgi asunud ka nõupidamiskoht.

Loe edasi...

Mida pühaks peetakse

Püha mõistel on oma ajalugu. Nagu muudegi asjadega on ka pühaga nii, et erinevates traditsioonitüüpides ja loodusoludes on inimesed seda mõistnud ja mõtestanud erinevalt, konkreetsemalt või abstraktsemalt. Püha sellisel kujul, nagu kaasaegne inimene seda hoomab, on ilmselt suhteliselt noor nähtus. Nüüdsel ajal kipub see olema keeruliselt seletatav tunne, mida igaüks sellegipoolest kuidagimoodi kogeb ja kui mitte seletada, siis vähemalt kirjeldada mõistab.

Loe edasi...

Eestlased maarahvana

Maal on inimkeeles ja -kultuuris väga mitmekülgne tähendus. Suhe maasse peegeldab kultuuritüüpi ja eluviisi. Mõiste "maarahvas" on samuti mitmeti tõlgendatav ja eri aegadel on seda sõna ka erinevalt seletatud ja mõistetud. Maarahvaks on nimetatud omaaegseid eestlasi, kuid ka tänapäeva eestlaste seas on neid, kes end endiselt ja läbitunnetatult maarahva hulka kuuluvaks peavad.

Loe edasi...

Eesti religioosse ajaloo iseärad

Eesti on ametlike uuringute põhjal tänapäeva Euroopas kõige usuleigem maa. Selle usuleiguse mõõdikuks on ennekõike ettekujutus, et tõeliselt religioosne inimene võiks või peaks uskuma mõne maailma kirjutatud kõrgreligiooni kaanonite järgi. Näiteks olema kristlane või moslem ja omama selget ettekujutust ainulisest jumalast ja tema abiväest.

Loe edasi...

Hilismuulased tänapäeva Eestis

Eesti on olnud maa, mis juba oma geograafilise paiknemise tõttu on kogu aeg võõraid ligi meelitanud. Asend Läänemere kaldal Soome lahe ääres on tähendanud olemist ida ja lääne vahelisel kaubateel. Seda maad on tahetud sel põhjusel tihti vallutada ja ümber kultuuristada. Suured sõjad on toonud kaasa elanikkonna hukkumist, küüditamisi ja lahkumisi. Elanikkond Eestis on mingis osas kogu aeg vahetunud – nagu seda paljudel teistelgi läbikäidavatel ja sarnase saatusega maadel. Uued mujalt tulnud elanikud on kaasa toonud uut verd ja uusi kombeid.

Loe edasi...