Kuremäe

 

Kuremäe

Kuremäe hiiest saab kõnelda suuresti minevikulises vormis, samas on siin tänaseni säilinud pühapaiga endisaega tunnistavad loodusobjektid – ohvriallikas ja hiietamm. Paraku on suurem osa hiiest hõlvatud uue ja hilisema ideoloogia poolt. Tänapäeval voorivad turistide ja palverändurite hordid juba siia suhteliselt hiljuti rajatud õigeusu nunnakloostrisse, mis on kuulsaks saanud kaugemalgi kui Eestis.

Loe edasi...

Eestlased metsarahvana

Umbes pool Eesti pindalast on kaetud metsaga. Soome-ugri rahvaste klassikaline pärinemisteooria viib meid sõna otseses mõttes metsa tagasi. Selle järgi on ka eestlaste esivanemad aastatuhandeid veetnud Põhja-Euraasia metsavööndis Uuralitest Läänemere rannikule liikudes. Mets on olnud loomulik elukeskkond ja kujundanud rahva iseloomu ja harjumusi.

Loe edasi...

Kalevipoeg ja „Kalevipoeg“

Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“ on maailmas üksjagu tuntud. See on sümbol ja kirjandusteos üheaegselt. Sümbol seetõttu, et on eestlaste rahvusliku ärkamise ajal 19. sajandil ja hiljemgi mänginud olulist rolli modernses identiteediloomes. Kirjandusteos, kuna tegemist on teksti, raamatuga, mis auväärselt kaunistab paljude eestlaste kodust raamaturiiulit. Kuid nii sümbolil kui ka tekstil oma eellugu, mis ulatub tagasi varasematesse aegadesse ja maarahva traditsioonilisse kultuuri.

Loe edasi...

Etnilised idapoolsed rahvusrühmad Eestis

Peipsi järve kaldaaladel elavad 16. – 17. sajandist alates erinevad venelaste rühmad, kes sajandite jooksul on eluga siin kohanenud ning põlisrahvast naabritega hästi läbi saama õppinud. Peipsi läänerannikul, Mustvee ja Kallaste kandi külades elavad 17. sajandi lõpust saadik vanausuliste rühmad – Vene impeeriumi ametlike kirikuvõimude eest siia põgenenud rahvas, kes on kaasa toonud ja säilitanud oma vanu ja unikaalseid kombeid tänapäevani.

Loe edasi...

Vene osa Eesti ajaloos

Eestimaa idanaaber on Venemaa. See on Eestist kordades suurem riik – territooriumilt, rahvaarvult, maavaradelt, poliitiliselt ja sõjaliselt jõult. Eesti elus on Venemaa kaasa rääkinud või seda teha üritanud eriti Moskoovia Suurvürstiriigi aegadest alates, olulisemalt 16. sajandist. See oli Venemaa imperiaalsete ihade tärkamisaeg ning vabanenuna mongoli-tatari ikkest asus tsentraliseeritud suurriik vallutussõdasid planeerima ja pidama. Liivi sõja puhkemine 1558. aastal ja sellega kaasas käinud rüüsteretked olid valusaks kogemuseks läänepoolsele maailmale.

Loe edasi...