Kunda hiiemägi

Kunda hiiemägi

Kunda hiiemägi asub Virumaal ajaloolises Mahu kihelkonnas. Hiiemägi on 1,7 kilomeetrit pikk, kuni 400 meetrit lai ning kuni 15 meetrit kõrge jääajajärgne moreenseljandik Kunda jõe ja Malla-Kunda paelava vahel. Paik jääb tänasele Kunda linnale õige lähedale, asudeski osaliselt linna piirides. See on kaasa toonud ka vana pühakoha probleemid, millele kaasaeg üha uusi lisab. Hiiemägi on kõrvalisest inimtegevusest tugevasti mõjutatud ja seetõttu pigem näide sellest, kuidas inimene hiit kasuahnusest või rumalusest rüvetada võib. Tänane Kunda hiis ei ole enam ammu puutumatu metsasalu mäenõlval, vaid sarnaneb enam laastatud ja ülesõidetud tööstusmaastiku servaga – nagu neid kõikjal leidub, kus linnastunud inimene oma olemasolu ülejäägil paista laseb. Kunda hiiemäe läheduses rikuvad loodust tossavad korstnad. Viimastel aastatel on tekkinud ärihuviline idee „päästa“ paik sellele tuulegeneraatorite rajamisega.

Rahvapärimus mäletab aga hiiemäge nii:

Kunda linna juures asub kõrgustik, mis ulatub Kunda mõisast kuni Kunda-Mallani. Keskkohal asusid suured tammed ja suured kivid, neid enam ei leidu sääl. Tammesalu oli kohalike inimeste hiieks ja teda hüütigi Hiiemäeks. Vanasti olid kohalikud inimesed, vanemate inimeste jutu järele, seal oma ohvreid toonud ja haigusi arstinud. Ka pidavat sääl olema vanasti matmispaik. Samuti olevat vanasti olnud järsu hiiemäe kallaku all asula.

Mäletatakse hiies olnud ohvrikivi ja allikat, kust ravitoimega vett saadi, samuti seda, et hiide maeti inimesi:

Iie ääres nõlvakul oli allikas. Väävli lõhn, maitse mõru. Võeti vett näo pesemiseks, nahahaiguste vastu.

Kui inimesed ära surivad, siis viedi neid Kunda iijemäele ja põlettatti ärä, et siis vaim lähäb tulega taeva.

Mõisniku käsul raiuti mäelt hiiemets ja raadati põllu- ja karjamaaks. Kunda hiiemäest on kirjutanud loo eesti lastekirjanik Jüri Parijõgi, kes ilmsesti on kasutanud rahvasuust pärit hiie ja selle hävitamise kohta käivaid motiive. Nende järgi kannatab hiie hävitamisest või lagastamisest ikka kogukond, eriti aga käsu andja või täideviija. Ehkki poeetilises pruugis, on see tekst pärimuslikult tõetruu. Olgu siin toodud selle lõpp, mis räägib ka hiiehaldjatest – kohalikest paigavaimudest, keda pühakohtades (nagu ka igal pool mujal hingestatud loodusilmas) elamas on nähtud:

Ja sestsaadik ei teinud haldjad inimestele enam head. Külmad udud ja viljaroosted pääsesid alt soost takistamata küla ja mõisa põldudele. Hundid hakkasid jälle murdma küla lambaid ja hobusevarssu. Kui karjastel juhtus kaduma mõni lehm metsa, siis seda enam ei leitudki. Aga igal kevadel puude lehtimise ajal kuuldakse Hiiemäe võsastikust haledat nuttu – seal nutavad haldjad oma kadunud kodu taga.

20. sajand ei toonud pühapaigale paremaid aegu. Mäe kirdeosas tegutses nõukogude ajal kruusakarjäär, läheduses intensiivistus tsemenditootmine. Tänaseks ei erine mägi just palju ümbruskonna tasandikulisest lagedusest, kuid kõrgema kohana pakub ta siiski võimalust silmailuks. Pärast metsa hävitamist ei eristu taimekooslused mäel oluliselt ümbruses asuvatest kultuurkooslustest. Puid ja põõsaid leidub peamiselt mäe kagunõlval, mäest põhjas asuva Kunda jõe kallastel ja 700 meetri pikkuse kruusakarjääri põhjas.

Kuid siiski on suurem osa pühapaigast – selle pinnavorm ja pinnas – säilinud. Säilinud on pühapaiga taastumise võime. Viimasel aastakümnel on mägi seisnud söödis ja seal on hakanud taastuma looduslik taimestik. Hiiemägi on iseenesest olnud nõukogude ajast alates riikliku kaitse all, mis aga ei ole teda tegelikult kaitsnud inimrumaluse eest. 2003. aastal korraldas Maavalla Koda hiiemäe ülevaatuse, mille käigus avastati üks kindel ja mitmeid oletatavaid kalmeid. Praeguseks on arheoloogid kinnitanud viie kivikalme asumist hiiemäel. Karjäär on lõhkunud osaliselt kaks ja võinud hävitada teadmata arvu kalmeid. 2004. ja 2005. aastal toimunud arheoloogiliste päästekaevamiste käigus leiti umbes 30 pronksi- ja rauaaegset luustikku. Leiud viivad meid siin kuni 3000 aasta taha. Kalmes oli raudesemeid, mis on ühed vanimad või isegi kõige vanemad sellised siin maal.

Hiie rahus hoidmise ja selle taastuda laskmise asemel on viimased aastad toonud kaasa kohtuvaidlused mäele paari tuulegeneraatoriga tuuleparki rajada sooviva äriettevõtte ja selle vastaste vahel. Kunda on Paluküla hiiemäe kõrval teine sellesarnane pretsedent Eestis. Mida alustasid varasemad võõrvõimud, seda on nüüd jätkamas rahavõim. Ka vahepealne kohtuedu ei paku sellises olukorras lõplikku kindlust, et aastasadu eriliseks peetud ja austatud koht mälutute poolt rahule jäetakse.

Paluküla hiiemägi ja ühiskondlikud eriarvamused »

järgmine »