Kaali järv

Kaali

Saaremaal on teadaolevalt kuni paarsada looduslikku pühapaika või siis kohta, millel minevikus võis selline kuulsus olla. Teiste seas paistab iseäranis silma Püha kihelkonnas asuv Kaali – seda just oma mitmekesise ja huvitava väljanägemise, tekkeloo ja ajalooliste leidude poolest. Kaali on huvi pakkunud teadlastele atmosfäärifüüsikutest folkloristideni, temas on midagi külgetõmbavat ka tavalisele inimesele, kes Saaremaal elab või seda külastab. Nii on Kaalist kujunenud viimaste aastakümnete Saaremaa käidavamaid kohti, kuhu tullakse lähemalt ja kaugelt. Saaremaa käidavaimaid kohti lähemalt ja kaugelt võis ta olla ka aastasadu tagasi, nii on vähemalt põhjust arvata.

Erinevalt paljudest teistest Saaremaa pühapaikadest, mille kasutusest ohvri- või ravitsemispaigana elavat pärimust teada on, ei ole Kaali kohta sedasorti pärimust koguda õnnestunud. Sellegipoolest leidub lugusid, mis koha anomaalsusele otseselt viitavad. Nagu näiteks see:

Kord olnud Kaali mõisahärral kaksteist last. Esimene olnud poeg ja viimane olnud tütar. Kõige noorem tütar võtnud noorema venna endale meheks. Vend armastanud väga oma õest abikaasat, sest see olnud ta meelest kõige ilusam inimene maailmas. Pulmaõhtul kutsutud õpetaja mõisa pruutpaari laulatama. Kojusõidul ütelnud õpetaja kutsarile: „Sõida nüüd nõnda koju, et sa mitte tagasi ei vaata!“ Kutsar mõtelnud, et mis salajasi asju seal seljataga on, et ma tagasi ei või vaata. Ja vaadanudki tagasi. Sedamaid vajunud mõis ühes pulmarahvaga maa alla. Ja sellest ollagi sündinud Kaali järv. Veel praegugi võida järve sügavuses näha mõisa varemeid.

Ehkki tundub, et tegemist oleks otsekui väljamõeldud muinasjutuga, viitab see muistenditekst enamale. Tegemist on süžeega, mis pole ainult Kaali kohta käiv. Samas on just sellised lood, mis kõnelevad intsestist, ebaloomulikust hukust, maa alla maetud varandusest või maa sisse vajunud mõisast või linnast otsekui vahendid, mille ülesanne on olnud säilitada koha erilisus ja puutumatus inimeste teadvuses läbi aegade. Fabuleeritud teema polegi niisiis esmatähtis, vaid oluline on selle tähelepanu tekitav sõnum. Aga ka siin on midagi ürgsele tõelusele viitavat – venna-õe abielu kui arhailine norm valitsejate või preestrite klassis, keeld pühakohast lahkudes taia järel tagasi vaadata, mida teatakse tänapäevani.

Kaali on sedavõrd markantne paik, et ta on endaga sidunud teavet ja kumu erinevatest ajastutest. Ja tõsi, erinevad ajastud on temasse ka oma jälje jätnud – aastatuhandete tagune meteoriidikatastroof, mis tõenäoliselt vapustas kogu põhjapoolset asustatud Euroopat, pronksiaegsed metallisulatuskohad ja kindlustatud asula järve naabruses, kolossaalne ringvall, mis pühaks peetavat kraatrijärve ümbritsema ehitati, arheoloogiliste leidudena välja tulnud loomaluud ja hõbevalge kui tunnistused toodud ohvriandidest. Rituaalid Kaalis toimuvad tänaseni – avalikest järvel käimistest abiellumisel kuni isiklike intiimsemate külastusteni. Ka tavaline jalutuskäik selles müstilises paigas võib aidata oma sisemust puhastada.

Kaali kraatri läbimõõt on 110 ja sügavus 16 meetrit ning kraatrit ümbritseb 3 kuni 7 meetri kõrgune kunagisest plahvatusest tekkinud vall. Kraatris asuva järve läbimõõt võib veeseisust sõltuvalt olla kuni 60 meetrit, sügavus arvatakse olevat põhjatu, vähemalt läheb vesi peagi üle mitme meetri paksuseks setete kihiks, mille sügavustesse tungimine pole ka teadlastel lõplikult korda läinud. Järve kraatrinõlval ümbritsev puudekardin pakub rohetavat sumedust ja lisab kohale iselaadset salapära, mis sealviibija endasse matab. Kaalit on rohkemgi müstifitseeritud kui maarahva tavapäraseid pühapaiku muidu. On olemas erilised ja veel erilisemad pühapaigad.

järgmine »