Kaali
KaaliSaaremaal on teadaoleval kuni paarsada looduslikku pühapaika. Kaali järvest on kujunenud viimaste aastakümnete Saaremaa käidavamaid kohti, kuhu tullakse lähemalt ja kaugelt. Sellest paigast leidub ka palju rahvajutte. |
Sissevaade Eesti asustuslukkuSelle maa asustamisest eestlased ise oma rahvapärases ajalooteadvuses väga midagi ei mäleta. Lood Eestimaa asustamisest ja eestlaste või nende esivanemate kusagilt kohalejõudmisest on rahva teadvuses palju hilisemad ning pärit pigemini teaduslikust, mitte omakanditarkusest. |
Kaali katastroof kultuurisündmusena ja muinaspõhja kultuurKaali kui Saaremaa ühe tuntuima pühapaiga ümber hõljub siiamaani salapära. See ei ole üksnes sakraalne aura, iselaadne koht on juba mõnisada aastat köitnud ka teadlaste tähelepanu. |
Regilaulud ajaloodokumentidenaRegilaulud on eestlaste ja teiste läänemeresoome rahvaste vana laulutava, mille vanust hinnatakse kahe kuni kolme aastatuhandega. Regilaul on omaaegse suulise kultuuri saadus. Ta on aastatuhandete jooksul kogu aeg natuke muutunud ja mitmesugune olnud. |
Tänane Saaremaa ja saarte EestiVäiksemaid ja suuremaid saari ja laide on Eestis kokku üle 1500 (see on 9 % Eesti maismaa pindalast), suuremad neist on Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi. Inimasustust võib neil lugeda juba kiviaegsete hülgeküttide tegevusest alates. |
Sellel lehel leiduvaid tekste võib autoritele viidates vabalt kasutada